Magamise tähtsus

Me veedame umbes kolmandiku oma elust magades. Magamine on igapäevaselt korduv olek, mille vältel teevad su keha ja vaim puhkepausi. See on vajalik arengu ja mälu jaoks. Su keha taastub, lihased lõdvestuvad ja mälestused talletuvad. Sa sead end valmis uueks päevaks.

Kas sa ei maganud piisavalt kaua või piisavalt hästi?

Une kvaliteet on seotud sellega, kuidas me päevasel ajal toimime. Unetus või vähene uni mõjutab tugevasti meie aju funktsioneerimist, meie mälu, keskendumisvõimet, kõnevõimet, reaktsioone, otsustusvõimet, aja- ja ruumitaju ning planeerimisoskust. Lisaks mõjutab see ka meie emotsioone ja füüsilist tervist. Magamatus või vähene magamine võib mõjutada näiteks meie tujusid ja kannatlikust ning hea uni tagab, et meil on rohkem energiat ja tervem keha.

Protsess

Magamine on keeruline protsess meie ajus, mida mõjutavad mitmed seesmised ja välised faktorid. Kogu magamise protsessi voodisse minekust ärkamiseni saab jagada neljaks faasiks:

1. Ettevalmistumine

2. Uinumine

3. Magamine

4. Ärkamine

1. Ettevalmistumine

Haigutamine, tulitavad ning rasked silmalaud – need on selged sümptomid sellest, et hakkad ära väsima. Su keha annab sel moel märku, et vajab peale füüsilisi ja vaimseid tegevusi puhkust.

2. Uinumine

Tajume üha vähem end ümbritsevat. Üks uinumisele omane tunnus on see, et silma kiired liigutused asenduvad aeglaste ja ringlevatega. Magama jäädes meie kehatemperatuur langeb. Et seda saavutada, vabastab meie keha vett (transpiratsioon), mis nahapinnale tõustes aurustub. Seetõttu on magamistoa, madratsi ja voodi piisav ventileeritus tähtis.

3. Magamine

Magamine koosneb mitmetest tsüklitest. Igale tsüklile järgneb üleminekuperiood, mille jooksul me ärkame hetkeks üles. Keskmiselt ärkame seitse kuni kümme korda öö jooksul ilma seda endale teadvustamata. Iga pooleteisttunnise tsükliga läbime järgnevat kolme faasi:

- Kerge uni – une esimene faas on kerge ja lühike. Seda faasi läbid vaid mõnel korral öö jooksul. Esimest korda sellesse faasi jõudes raugevad su mõtted ja lõdvestuvad lihased. Seejärel väheneb südame löögisagedus ja langeb kehatemperatuur.

- Sügav uni – umbes 20 minuti möödudes muutuvad su keha ja aju äärmiselt lõdvestatuks. Sel hetkel jõuab su ajutegevus miinimumini. Seda faasi nimetatakse sügava une faasiks. Sügava une ajal on spontaanse ülesärkamise tõenäosus äärmiselt madal ja sind on väga raske äratata.

- REM uni – pärast umbkaudu 30 minutit sügavat und juhtub midagi eriskummalist: su keha ja aju muutuvad äärmiselt aktiivseks, südame löögisagedus tõuseb, hingamine muutub ebaühtlaseks ja silmad liiguvad edasi-tagasi. Oled nüüd REM unes (nimi tuleb väljendist Rapid Eye Movement ehk ingl. k kiired silmaliigutused). Just selles faasis näed ka unenägusid. Ärkad hetkeks üles ja läbid taas kõiki faase.

4. Üles ärkamine – varastel hommikutundidel leiavad aset vähem sügavamad unefaasid, tekitades võimaluse tasapisi ärgata. Üles ärgates kehatemperatuur tõuseb. Su bioloogiline kell justkui lülitaks kütte sisse.

Mis juhtub magamise ajal?

• Magamise ajal on meie aju aktiivne, kuid mitte samal moel nagu ärkvel olles. See sarnaneb üsna palju mõnele hooldusprotsessile. Kõik päeva jooksul omandatud informatsioon nüüd kas talletatakse või kustutatakse.
• Magamine annab kehale võimaluse taastuda päevastest pingutustest. Kasvuhormoonide tootmine jõuab maksimumini, rakkude jagunemitsükli tempo kasvab ja me täiendame oma vaimseid varusid.
• Magades meie musklid lõdvestuvad. Kasutame oma muskleid terve või enamuse päevast.
• Sa liigutad end magades ja pöörad end ümber keskmiselt 30 korda öö jooksul. See liigutamine on vajalik. Liiga kaua liikumatult olemine koormab keha ja võib tekitada ärritusi.
• Inimesed näevad keskmiselt kaks tundi unenägusid öö jooksul, kuigi paljud ei mäleta midagi või mäletavad vähe oma unenägudest hommikul. Me näeme keskmiselt viit unenägu öö jooksul, kuid üldiselt mäletavad inimesed üht või kaht unenägu igal nädalal.