Kui räägitakse Thonetist, siis mõeldakse selle all eelkõige klassikalist Viini tooli originaalnimetusega “Tarbijatool nr. 14”, mida toodetakse muutmata kujul siiani.

Kuid Thonet valmistab ka tänapäevase disainikeelega tooteid.

See fakt viitab ajatule tööstusdisaini klassikale, mille koostisosad on ergonoomilisus, praktilisus, esteetilisus ja kvaliteet. Ehk see on toode tarbijale, kes oskab hinnata disaini ja kõrgkvaliteedi ajatust.

Thonet oli 19. sajandil esimene disainer, kes hakkas toolide valmistamisel kasutama punutud istmikke ja dünaamilisi painutatud puitkonstruktsioone, mille sõna maksab siiani. Näiteks sündis 1920. Thoneti punutoolidest tuletatuna prantsuse ettevõte Maison-J. Gatti, kelle kohvikutoolidel istub terve Prantsusmaa: rääkimata Thoneti enda toolidel istuvast Austria ja Saksamaa rahvast.

Ehk juba siis kehtis tema loomingu kohta nüüdisaja disainiloosung “Vorm järgib funktsiooni” ja vice versa. Käsitledes toonast toolidisaini koolkonda laiemalt, tuleb öelda, et toolil ja toolil on vahe.

Aga mis vahe on toolil, mida toodetake aastast 1859 ja toolil, mida müüakse täna Ikeas?

Loomulikult on see kvaliteet, materjal, intellektuaal-regionaalne kapital, ajalugu ja disain, mis müüb igas poliitilis-kultuurilises ajastus. Teadupärast oli Eesti 20. sajandi olulisim mööblivabrik A.M. Luther/Luterma, kus valmistati peamiselt toolipõhju ning hiljem ka painutatud vineerist mööblit.

Juba toona oli Euroopa tööstus- ja disainivaldkondade globalisatsioon käega katsuda, mille tulemina valmistati just Michael Thoneti “Tarbijatool nr. 14” detaile Tallinna legendaarses juugendlikus tööstusarhitektuuri templis Lutheri vabrikus. Esimesed andmed koostööle ja tootmisele viivad meid aastasse 1904 ehk vahetusse maailmasõjaeelsesse perioodi, mille pärand elab tänini.

Thoneti toolide eripära seisneb eelkõige õhulisuses ja kestlikkuses, mida kohtab veel sada aastat hiljemgi inimeste kodudes. Kuid mitte niisama museaalidena nurgas seismas, vaid praktilise elukeskkonna osana.

Seega võib Thoneti toole mõnes mõttes Mercedes-Benz’i S-klassi autodega võrrelda, mille sloganiks on “Kas parim või mitte midagi”.